JÄÄTMETE PÕLETAMISEST

Eelseisva jaanipäeva ootuses on sobilik rääkida jäätmete põletamisest. Kuigi Eestis on avalike ürituste korraldamiseks seatud hetkel piirangud, võib arvata, et jaanipäeva tähistatakse väiksemates seltskondades ikkagi ja seetõttu võib lõkete arv olla isegi suurem kui tavapärastel aastatel. Pahatihti ollakse arvamusel, et lõke on sobilik koht, kus jäätmetest vabaneda.

Kahjuks levib inimeste seas endiselt iganenud ja väär arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt on see arusaam kaasa tulnud mitmete aastakümnete tagusest ajast, kus jäätmete materjalid olid teistsugused. Kui pakendiks kasutati paberit, siis selle põletamisega nii suurt ohtu ei kaasnenud, nagu tänapäeval levinud pakkematerjali - plasti - põletamisel. Sellepärast on oluline teha aeg-ajalt uuesti teavitustööd, millega panustatakse teadlikkuse tõstmisesse.

Tihti annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad, kuid ajaks, mil Keskkonnainspektsioon kohale jõuab, võib lõke olla juba põlenud ja saastus õhku paiskunud. Esineb ka olukordi, kus naabrid ei soovi omavahelisi suhteid halvendada ja seetõttu jäätmete põletamistest teateid ei saada, kuid selliselt riskitakse oma tervisega.

Mõnikord põletatakse jäätmeid lõkkes ka kulude vähendamiseks. Korraldatud jäätmeveost vabastuse saamiseks väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Samuti on üheks levinuimaks väiteks, et jäätmeid ei teki, kuid seda väidet ei saa tõeks lugeda, kui majapidamist siiski eluasemena kasutatakse. Üllatuslikult leidub ka kinnisvaraportaalides olevate eluasemete müügikuulutuste juures pilte prügiga täidetud kaminatest, mis annavad kinnitust, et prügi siiski tekib, kuid seda põletatakse. Samuti laekub nii Keskkonnaministeeriumisse kui ka Keskkonnainspektsioonile murelike elanike kirju, kus kurdetakse naabermaja korstnatest tuleva musta suitsu ja jäätmete põletamise haisu üle. Jäätmete põletamist on keeruline tõestada, kuid omavalitsus saab jälgida neis majapidamistes jäätmeveo lepingute olemasolu ja jäätmete regulaarset üleandmist.

Üheks sageli esinevaks juhtumiks on ka see, kui pärijad või maja uued omanikud kasutavad jäätmetest vabanemiseks nende lõkkes põletamist. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Kummalisel moel võib sellist käitumist märgata ka sotsiaalmeedia kanalitest, kuhu inimesed ise postitusi teevad ja jäätmete põletamise pilte jagavad. Nii näiteks võis hiljuti kohata ühte postitust pealkirjaga „Postitan niisama ühe põleva tugitooli", sama inimene postitas päev hiljem pildi põlevast kapist ja hooples taas oma tegudega.

 

Lõke ei ole koht, kus põletada vanu mööbliesemeid, riideid, jalanõusid, rehve, ehitusjäätmeid, värvipurke ega muud kasutuks muutunud kraami, vaid neist tuleks vabaneda õigel viisil. Õigeks viisiks on jäätmete viimine jäätmejaama, kuid paljutki on võimalik ära viskamise asemel uuele elule suunata. Vanale mööblile võiks proovida esmalt uut omanikku leida ja kui see ei õnnestu, siis alles jäätmejaama viia. Tänapäeval on erinevate sotsiaalvõrgustike kaudu imelihtne ülejäävat kraami teistele pakkuda ja sellise võimaluse kasutamist võib samuti elanikele soovitada. Kõik eelpool nimetatud jäätmeliigid sisaldavad ohtralt keemilisi ühendeid, mis põletamisel õhku paiskuvad. Võime kohata väiteid, et jäätmed viiakse niikuinii põletusse, kuid spetsiaalsetes põletustehastes püütakse ohtlikud ained kinni filtrite abil ja need ei kujuta ohtu inimese tervisele. Jäätmete põletamisel kodustes küttekolletes või lõketes õhku paisatavaid ohtlikke ühendeid kinni püüda ei ole võimalik.

 

Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku nii palju ühendeid, et seda võib lausa mürgikokteiliks nimetada. Paljud nendest ühenditest on kantserogeensed ehk vähki tekitavad. Näiteks tekivad kodusel jäätmepõletusel dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama. Õhku paisatavad ühendid ei lendu kuigi kaugele vaid laskuvad maapinnale seal samas, kus jäätmeid põletatakse. Ohtu seatakse nii enda, oma pere kui ka ümbruskonnas viibivate inimeste tervis, kes saastunud õhku sisse hingavad. Ka marjad, aed- ja puuviljad saavad oma osa ning jõuavad hiljem inimeste toidulauale.

 

Keskkonnaministeeriumi veebilehel on kättesaadav jäätmete põletamist kajastav info koos videotega:

tervisele: https://www.envir.ee/et/lokkes-prugi-poletamise-oht-tervisele,

keskkonnale: https://www.envir.ee/et/suur-oht-keskkonnale

mürgistusi: https://www.envir.ee/et/polemisel-tekkivast-murgistusohust,

küttekoldes põletamisel: https://www.envir.ee/et/prugi-poletamine-koduses-kuttekoldes

lõkkes põletamisel: http://www.xn--lke-ona.ee/

 

Allikas: Keskkonnaministeerium