13.05.20

Saha küla asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas.

2020. aasta 1. mai seisuga elab külas 152 registreeritud elanikku.
Saha küla on esmamainitud 1241. a. (Saga). Muististerikas vana asustuskeskus küla ja keskaegse kabeli ümbruses. Oma paekivist aedade ja suurte põlispuude varjus asuvate majadega on Saha  küla kui omalaadne näidis endisaegsest külaarhitektuurist.
Pool kilomeetrit enne Saha küla jääb paremale poole tee-äärsele kõrgendikule Saha kabel.

Kultuurimälestiste riiklikus registris kirjeldatakse mälestist nr 2747 alljärgnevalt. "Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Kabel ehitati 15. sajandi teisel veerandil. Suurem osa ehitajatest olid Tallinna ehitusmeistrid. Kabel on lihtne ristkülikukujulise põhiplaaniga, kahevõlvikuline paekivist hoone, millel kooriruum puudub. Saha kabelit on peetud ka Pirita kloostri miniatuurvariandiks. Sellele annavad aluse sarnased tugipiilarid, teravkaarsed ehisraamistusega aknad ja läänes asuv suur raidportaal kõrge viilkatuse all. Piritale osutab ka loodenurgas taastatud keerdtrepitorn, mis Pirital paiknes hoone kagunurgas. Samuti vihjavad Pirita kloostri eeskujudele juba eelpool mainitud Saha kabeli tugipiilarid, mis esinevad kabeli nurkades ristpaarikutena (mitte diagonaalse üksikpiilarina nagu hilisgootikas tavaliselt), olles Eesti 15. sajandi arhitektuuri haruldane ilming. Piritale näib osutavat osaliselt restaureeritud altarilaudki, mis proportsioonidelt ning kujunduselt ei erine kloostris arvukalt esinenud kõrvalaltaritest. Saha kabel oli keskajal Jüri kiriku hooldusel, 17. sajandist kuulus Jõelähtme kiriku juurde. On teada, et hiljem ei tahtnud kohalikud seda kabelit eriti kasutada ja käidi rohkem Jõelähtme kirikus jumalateenistustel ja kabeli seisukord halvenes. Pärast Põhjasõda, 1725. aastal, oli kabel juba väga viletsas seisus. On andmeid, et 1736. aastal olevat kabelit seest kohendatud ja altarit parandatud. Kabeli restaureerimistöid tehti 1960. aastatel."

2006. aastast kuulub kabel koos kabeliaiaga munitsipaalvaldusesse Jõelähtme vallale. Hoone on tühi ning avatud kõigile huvilistele – aeg-ajalt korraldatakse kabelis matusetalitusi ja viimasel ajal ka pulmi. Jõelähtme kogudus on viinud läbi usutalitusi, palverännakuid jms. Ühiskondlike talgute korras on tehtud vaid elementaarseid hooldustöid. Kabeli ümbrusest on raiutud maha ohtlikke puid ning võsa, kabeli kivimüüre on puhastatud samblast. 2008. aasta novembris paigaldati 2 prožektoriga valgustus kabeli idaküljele ja 2017. aastal paigaldati valgusti ka lääneküljele (ill 80). Tornikiiver sai 2014. aastal uue kividest katte ning torni tippu ehib uus rist. Kabelis on uued pingid ning põrandal lebanud hauakivi tekstiga „Pallasse Andres Sahlt. Prosa Hans. 1651" on leidnud endale koha kabeli siseseinal (ill 81). Valmimisel on Saha kabeli ajalugu tutvustav infostend, tugipiilaritele on tellitud uued paeplaadid ning mõeldakse ka akende klaasimisele. Aastal 2001 sai alguse projekt "Teeliste kirikud", mille raames paljud Eesti pühakojad on ränduritele avatud. 2016. aastast on teeliste pühakodade objektide nimekirjas ka Saha kabel. (Allikas: Saha kabel. Ajalooline ülevaade)

Kabeli läheduses oli mäenõlvakul 300 m raadiuses seitse väikeselohulist kultusekivi, kaheksas asub kabelist 400 m kirde pool põlluvahetee ääres.
Saha külas on säilinud 16 kivikalmet ja paar kalmeaset, kust mõned leiud on Ajaloomuuseumi jõudnud. Kõige esinduslikum kalmerühm - kuus kivikalmet - paikneb keset Saha lagendikku Välja talu juures karjaaias. Need on rajatud meie ajaarvamise eelsel I aastatuhandel ja m. a. alguses. Kalmistu avastati alles 1974. a.
Kalmerühmast 150 m lääne pool on talu õueaia taga põllul suur kultusekivi.

Toimetaja: SIGNE VALDMANN