« Tagasi

Vaktsineerimine on sadu kordi ohutum kui koroona, eriti kui tervis on nõrk

 

Koroona vastu vaktsineerimisest räägitakse neil päevil palju ning info on sageli vastukäiv. Et pilti selgust tuua, võtame lühidalt kokku, mida näitavad Eesti andmed.

 

Andero Uusberg, COVID-19 teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor

Kerli Vilk, Harju maakonna vaktsineerimise koordinaator

 

Mida vanem on inimene, seda sagedamini vajab ta koroonaviirusega nakatumise korral haiglaravi. Üle 60-aastastest nakatunutest on Eestis haiglasse jõudnud iga kuues, üle 70-aastasest nakatunutest iga kolmas ning üle 80-aastastest nakatunutest iga teine.

 

Oht püsib sellisel tasemel vaid seni, kuni ollakse vaktsineerimata. Vaktsiini kaitse all väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.

 

Neist numbritest võib mõelda veel lihtsamalt. Lõpetatud vaktsiinikuur teeb inimese koroona vastupanuvõime mõttes umbes 40 aastat nooremaks! Vaktsineeritud 70-aastane võib tunda end nagu vaktsineerimata 30-aastane.

 

Tõsiseid kõrvaltoimeid on vähem kui igapäevastel ravimitel

Nagu ravimid ikka, võivad ka koroonavaktsiinid tekitada kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda paar päeva väsimust ja valu süstikohas. Ette tuleb ka palavikku, peavalu, lihas- ja liigesvalu ning külmavärinaid. Need kerge külmetushaiguse sümptomid pole ilmselt kellelegi probleem, pealegi on kerged kõrvaltoimed vanemas eas harvemad kui noortel. Muretsema võib panna aga tõsisema kõrvaltoime võimalus.

 

Õnneks on kõigi kasutusele lubatud koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed haruharvad. Eestis on seni vaktsineeritud ligi 0,8 miljonit inimest. Arstiabi vajadus on tekkinud neist 0,03% ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale. Nii madal tõsiste kõrvaltoimete sagedus teeb silmad ette paljudele igapäevastele ravimitele. Isegi ibuprofeeni kõrvaltoimete nimekiri on pikem kui vaktsiinide oma!

 

Tervisemuredega on vaktsiini kaitse veelgi olulisem

Olugi et harvad, on vaktsiini kõrvaltoimed tõsised asjad ja kedagi ei tohiks nende tõsiselt võtmise pärast hukka mõista. Kui pelgate kõrvaltoimet, rääkige enne vaktsineerimist oma perearstiga või helistage nõuandeliinil 1220. Võite koos arutada, milline vaktsiinidest oleks teile sobivaim. Usaldusväärset taustainfot vaktsiinide kohta leiate ka www.vaktsineeri.ee.

 

Kui tunnete end vaktsineerimise järel mitmendat päeva halvasti, pöörduge julgelt perearsti poole või EMO-sse. Eesti arstid kinnitavad, et koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed on hästi tuvastatavad ja ravitavad.

 

Kõrvaltoimeid tõsiselt võttes tasub sama tõsiselt võtta ka koroonaviirust. Kui võrrelda võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, siis selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum! Kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.

 

See vahe on veel suurem, kui tervis on nõrk. See ei tähenda aga, et tervisemurede korral peaks vaktsiini vältima. Hoopis vastupidi – krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu. Vaktsineerimine on mõistlik valik, isegi kui see tekitab tervisemurede tõttu ärevust.

 

Koroonaviirus jääb meiega aastateks

On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb Eestisse külmemal ajal ringlema. Varem või hiljem puutume sellega ilmselt kõik kokku. Isegi kui elada üksi ja olla ettevaatlik, kipub viirus justkui läbi lukuaugu inimesed üles leidma.

 

Seega vajame me viiruse vastu kaitset. Ohtlikum võimalus kaitse saamiseks on viirus läbi põdeda ning teine ja turvalisem võimalus end vaktsineerida. Kui mõni noorem inimene võib mõlemat varianti tõsimeeli kaaluda, siis vanema inimese jaoks on lugu hoopis teine. Viirus ei muutu vaktsineerimata vanema inimese jaoks gripiks ega nohuks, vaid jääb sama ohtlikuks nagu ta on. Seepärast on ainus mõistlik viis pikaajalise kaitse ehitamiseks vaktsineerimine.

 

Poole aasta möödumisel tasub teha ka kolmas vaktsiinisüst

Nii läbipõdemise kui vaktsineerimise teel saadud kaitse koroonaviiruse vastu kipub aja jooksul nõrgenema, vanematel inimestel veidi kiiremini kui noorematel. Seepärast soovitatakse üle 60-aastastel teha kolmas vaktsiinisüst ehk tõhustusdoos, kui esimese vaktsiinikuuri lõpust on möödas kuus kuud.

 

Kolmas süst mitte ainult ei taasta aja jooksul nõrgenenud kaitset, vaid viib selle esialgsest veel kõrgemale tasemele. Näiteks Iisraelis vähenes kolmanda vaktsiinidoosi saanud üle 70-aastaste inimeste nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja haiglaravi vajamine ligi 20 korda.

 

Kuidas vaktsineerida?

Jõelähtme vallas on 27. oktoobri seisuga end koroona vastu vaktsineerinud (vaktsineeritud kahe doosiga või läbupõdenud ja vaktsineeritud ühe doosiga) juba 3747 inimest (vanuses 12+ kuni 80+) , vanuses 80+ on vaktsineerimiskuuri läbinud 185 inimest.

 

Tänaseks on kõiki vaktsiine hästi saada ja need on endiselt tasuta. Jõelähtme vallas on lähimad vaktsineerimisvõimalused perearstikeskustes Lool ja Kostiveres, kus saab end vaktsineerida perearstinimistust sõltumata.

 

Nii esmaseks vaktsineerimiseks kui tõhustusdoosi tegemiseks saab aja kirja panna helistades oma perearstile või 1247. Arvutikasutajad saavad aja broneerida ka aadressil www.digiregistratuur.ee. Vaktsineerimisi teostavate punktide kohta leiate infot veel vaktsineeri.ee-st.

 

Lisaks koroonavaktsiinile on Eestis avanenud võimalus kaitsta end ka gripi vastu. Alates 65. eluaastast on ka gripi vaktsiin tasuta. Soovi korral saate nii gripi- kui koroonavaktsiini teha oma perearsti juures ühe korraga.

 

Kui vajate vaktsineerima minekuks abi, paluge oma lähedasi või omavalitsuse sotsiaaltöötajat – nad aitavad hea meelega.

 

Kokkuvõte:

8 põhjust, miks vaktsineerida ennast COVID-19 vastu

  • Kaitsed iseend. Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.
  • Kaitsed haiglaid. Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4-5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2-3 korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
  • Kaitsed teisi. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi. End vaktsineerides kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.
  • Oled vähem nakkusohtlik. Uuringud on näidatud, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, tasub kindlasti olla vaktsineeritud.
  • Reisid vabamalt. Vaktsineeritud inimesed ei pea Eesti riiki sisenedes jääma eneseisolatsiooni vähemalt ühe aasta jooksul alates vaktsiinikuuri läbimisest. COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.
  • Sa ei pea jääma eneseisolatsiooni. Vaktsineeritud inimesed ei pea lähikontaktsena eneseisolatsiooni jääma, vaid saad elada oma tavapärast elu.
  • Käid vabalt restoranis, teatris ja trennis. Kui Sul on lõpetatud vaktsineerimiskuur, saad tõendiga teatrisse, kinno, spordiklubidesse, restoranidesse ja mujale, kus kehtivad piirangud.
  • On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel.