Jõelähtme teejuht rändajale ja koduloohuvilisele
Kui soovid Jõelähtme valla põnevate paikade ja huviväärsuste kohta rohkem teada saada, siis sirvi Jõelähtme teejuhti
(Väljaandja Jõelähtme vallavalitsus koostöös Eesti Entsüklopeediakirjastusega, 2010)
Samuti leiab palju põnevat infot kohaliku elu kohta raamatust "Jõelähtme kihelkonna Kostifesri mõisa Wandjala ja Loo külade ajaloost ja vaatamisväärsustest". (Koostaja Tiia Välk, 2009)
Vaata raamatut siitJägala juga
Asukohta vaata kaardilt.
Langev vesi on aja jooksul kulutanud klindiserva, mille tulemusel on tekkkinud ca 300 m pikkune ja 12-14 m sügavune järskude kallastega org. Jägala joalt on pärit ka vanim kirjalik teade vesiveskist Eestis (13. sajandi alguses).
Jägala juga on vaatamist väärt igal aastaajal. Joa võimsust saab kõige paremini näha kevadise ja sügisese suurvee ajal. Eriline vaatepilt tekib ka talvel külmal ajal kui moodustub massiivne jääpurikatega jääsein.
Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja näeb siit.
Rohkem infot vaata puhka eestis veebilehelt
Rebala muinsuskaitseala - Rebala piirkond
Rebala kaitseala asukohta kaardil näeb siit.
Rebala muinsuskaitseala moodustati 1987. aastal. Eestis on riigi tasandil 12 muinsuskaitseala, mis on valdavalt keskaegsed või uusaegsed vanalinnad.
Muinasaja lõpul kujunes alast Rebala muinaskihelkonna keskus, mis hiljem andis nime kogu maakonnale (Rävala) ja Tallinna linnale (Reval).
Kaitsealal on muistised kiviajast keskajani, peamiselt kivikirstkalmed ja lohukivid. Kolm tuhat aastat tagasi rajasid toonased Jõelähtme elanikud oma lahkunud lähedastele maapealsed hauamonumendid, mille keskele ehitatud kivist kirstu asetati (põletamata) surnu.
Kivikirstkalme on maapealne kalmeehitis, mille konstruktsiooniks on suurtest kividest laotud ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu surnu sängitati. Järgmiste tuhandete aastate jooksul mattusid need rajatised mulla alla.
Kalmete kuju ja matmisviis viitavad tihedatele sidemetele Skandinaaviamaade ja Saksamaaga alates hilispronksiajast. Kui 1980-ndate alguses laiendati maanteed, avastati iidsed kivikirstkalmed uuesti ja tõsteti need kivide kaupa 20 meetrit lõuna poole, praegusesse asukohta Rebala keskus-muuseumi juurde.
Hauapanuseid on leitud 16 kirstust: luust ehtenõelu, pronkspinsett, habemenuge, nööpe, oimuehteid, käevõru, merevaikhelmes. 1939. aastal leiti Kostivere küla maadelt hõbeaare.
Muististe süstemaatilist registreerimist alustas kodu-uurija O. Raudmets 1970-ndate aastate algul. 1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2), et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas.
1987 moodustati Rebala kultuuriloo kaitseala (24,95 km2), mis sai riikliku staatuse. 1992 asutati Rebala Fond ja Jõelähtme külas avati 1994. aastal kaitseala keskus-muuseum. 1998. aastal kinnitas valitsus Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja uued piirid. 1998. aastal laiendati ka oluliselt ala piire, liites alaga Saha kabeli ja küla, Jägala linnuse, Ülgase panga, Kostivere mõisa, Parasmäe ja Kallavere külade territooriumi. Praegused piirid kehtestati Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega 2016. aastal (RT I, 16.02.2016, 7).
Arheoloogiamälestisena on piirkonnas kaitse all Jägala linnus (asub väljaspool kaitseala), kümmekond muinasasulakohta, hiiekoht ja ohverdamispaik, muinaspõllud jm.
Ehitusmälestistena on kaitse all Jõelähtme kirik, postijaam ja kivisild, Maardu ja Kostivere mõisad, Saha kabel.
Loodusmälestistena aga Kostivere karstiala, Jägala juga ning Ülgase pank.
Allikas: Muinsuskaitseameti veebilehe info.
Rebala muinsuskaitseala põhimäärus
Rebala muinsuskaitseala kaitsekorralduskava (kehtiv)
Uue Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra avalik väljapanek
Ülevaadet Rebala muinsuskaitsealast näeb siit
Vaata turismiinfot riiklikult www.puhkaeestis.ee veebilehelt.
Kostivere maastikukaitseala - Kostivere karstiala
Asukohta kaardil saab vaadata siit.
Kostivere maastikukaitseala asub Harjumaal Jõelähtme vallas Parasmäe, Jõelähtme ja Loo küla ning Kostivere aleviku territooriumil, selle pindala on 111,7 ha, millest riigimaale jääb 81,9 ha.
Tallinna poolt Narva poole suundujatel on heaks teetähiseks Tallinnast ca 20 km kaugusel otse Tallinn-Narva maantee kõrval ja maastikukaitseala lähedal asuv Rebala keskus-muuseum ja kalmeväli.
Kostivere karstiala võeti esimest korda kaitse alla 1959. aastal ja nimetati 1999. aastal Kostivere maastikukaitsealaks.
Karstinähtused on tekkinud kivimite lahustumise ja erosooni tagajärjel, moodustades karstilehtreid ja karstiurkeid, avalõhesid, seenekujulisi moodustisi (sh nn Kivilaud), pisikesi koopaid ning teisi karstivorme. Ala veetase kõigub umbes viis meetrit. Seetõttu on suurvee ajal (peamiselt kevadeti) alad üleujutatud kuid suvel on karstijärved enamasti kuivad ja kasutusel rohumaana. Jõelähtme jõgi neeldub karstialal Kostivere asula juurest salajõena maa all ning tuleb maapinnale maanteest põhja pool Jõelähtme vana silla juures, mis jääb kaitseala piiridest välja.
See on populaarne sihtkoht kooliekskursioonidele aga ka teistele sihtgruppidele, kes liiguvad nii gruppidena kui ka üksinda. Parkla auto parkimiseks asub Rebala keskus-muuseumi juures.
Kostivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri (kehtiv)
Kostivere maastikukaitse kaitsekorralduskava 2022-2031 (tööversioon)
Rohkem infot vaata puhka eestis veebilehelt.
Kostivere kultuurimõis
Asukoht: Kostivere alevik, Jõelähtme vald