Keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas otsustasid kolmapäevasel kohtumisel, et viivad Linnamäe hüdroelektrijaama küsimuse vabariigi valitsuse arutada. Praegune seisukoht on, et tamm peab ehitusmälestisena säilima sellisena nagu see praegu on ehk kalapääsu rajama ei hakata.

Minister Kokk ütles ERR-ile pärast kohtumist, et kohtumisel lepiti kokku, et esimesel võimalusel viiakse küsimus valitsuse arutada ning otsus tehakse seal. Millal see täpselt juhtub, ei osanud ta veel öelda.

"Kultuuriministeerium teeb ilmselt ettepaneku keskkonnaametile anda võimalusel pikendust keskkonnamõju hindamise (KMH) täiendamiseks sellele ettevõtjale, kes seal tegutseb (Wooluvabrik OÜ – toim.), ja eks siis näe, millise otsuse keskonnaamet teeb, ja siis selgub edasi," rääkis Kokk.

Kultuuriminister Lukas kinnitas ERR-ile, et ettepanek keskkonnaametile tõepoolest tehakse. "Meie hinnangul räägivad keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud selle kasuks, et pais säiliks ja hüdroelektrijaam praeguse võimsusega edasi töötaks. Ettevõtja pole kõiki fakte paberi peal korrektselt esitanud ja me palume ametit, et anda aega, et ettevõtja saaks esitada kõik faktid ja aspektid," märkis kultuuriminister.

Wooluvabriku vee-erikasutusluba, ilma milleta ei saa jõel elektrit toota, lõppeb 5. septembril. Kui keskkonnaamet annab ettevõtjale KMH esitamiseks ajapikendust, saab too elektritootmisega jätkata.

Ka keskkonnaminister märkis, et tema hinnangul peaks Wooluvabrikule keskkonnamõju hindamise (KMH) täiendamiseks andma lisaaega.

Lukas märkis, et teemaga valitsusse mineku tingis see, et tegu on valdkondadevahelise teemaga ja seetõttu on vaja ka kolleegid sellesse pühendada.

"Lisaks looduskaitsele ja muinsuskaitsele on tegu ka energiamajandusega. Linnamäe jaama näol on tegu Eestis enim elektrit tootva hüdroelektrijaamaga. See on roheline energia, mille võimsused vähenevad või kaovad üldse, kui pais alla lastakse ja kaladele tee avatakse," märkis ta.

 

Lukas eelistab inimesi kaladele

Keskkonnaministeerium koos keskkonnaametiga on seni olnud seisukohal, et kaladele tuleb hüdroelektrijaama (HEJ) tammist läbipääs tagada, et Jägala jõkke saaks taasasustada lõhelised. See tähendaks, et HEJ lõpetaks elektritootmise ning tammi taga asuv paisjärv lastaks tühjaks.

Selle vastu on olnud kohalikud elanikud ja Jõelähtme vald, samuti kultuuriministeerium, sest pais on kultuurimälestisena muinsuskaitse all.

Lukase sõnul muudaks paisu lammutamine kohalikele harjumuspärast elukeskkonda, nende tegevusalasid, muudaks visuaalselt piirkonda, sest paisjärv kaob ära. "See puudutab ka omavalitsuse ja riigi vahekorda, sest Jõelähtme vald peab oluliseks hüdroelektrijaama jätkamist ja paisu säilitamist," lausus Lukas.

Koka sõnul pole ka keskkonnaministeeriumi jaoks kalapääsu loomine mustvalge protsess. "Tegelikult ju keskkonnaaspektist on meil seal tegu kahe hüdroelektrijaamaga, mis täidavad keskkonnaministeeriumi eesmärki toota rohelist energiat," märkis ta.

"Keskkonnaministeeriumi jaoks on mõlemad aspektid (lõhejõgi ja taastuvenergia – toim.) väga olulised, sellepärast me pingutamegi selle nimel, et viia see vabariigi valitsuse lauale ja arutada valitsuses, mis on siis lõppkokkuvõttes olulisem – kas energiatootmine sotsiaalmajanduslikust aspektist või siis avada jõgi kalakudemise paigana," rääkis Kokk.

Lukas märkis, et keskkonnaminister räägib keskkonnateemadel väga argumenteeritult ja tüli neil omavahel pole. "Mina kultuuriministrina pean oluliseks selle hüdroelektrijaama jätkamist ja paisu jäämist, sest see on muinsuskaitsealune objekt – alles 15 aastat tagasi me ju seda suurte rahadega taastasime. Nüüd see maha lammutada ei kõla esiteks loogiliselt ja teiseks oleks tegu muinsuskaitseobjekti rikkumisega," rääkis kultuuriminister.

 

Lisaks Linnamäe paisule võib kaitse alla minna ka paisjärv

"Kogu austuses kalade vastu hoian mina kultuuriministrina praegu selles küsimuses inimeste poole," lausus Lukas.

Ühe võimalusena on arutatud kalapääsu rajamist, kuid praeguse seisuga ei pea seda tõenäoliseks kumbki minister.

"Hetkel on see suund, et objekt peab säilima sellisena nagu ta on, ilma et me hakkaks objektile sisse tegema kalapääse," märkis Kokk.

Lukase sõnul laseks kalapääs alla paisjärve taseme ja ei lubaks sellisel võimsusel elektri tootmisega jätkata, lisaks kahjustataks ka muinsuskaitseobjekti. "See on olukorra muutmine, meie tahaks praegust olukorda säilitada," ütles Lukas.

 

Jõelähtme vald süüdistas keskkonnaametit paisjärve hävitamise katses

Jõelähtme vallavalitsus on mures keskkonnaameti käitumise pärast, kes ei soovi kuulda ühtegi argumenti, miks on vallale oluline Linnamäe paisjärve säilitamine, teatas Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja kolmapäeval.

Tema hinnangul on keskkonnaamet võtnud nõuks, et Linnamäe paisjärve pais tuleb ükskõik mis hinnaga avada, et Jägala jõkke tekiks uus lõhilaste kudemiskoht.

"Oleme viimastel päevadel olnud keskkonnaameti käitumise pärast löödud," ütles Umboja.

Vallavanema sõnul võttis keskkonnaamet esimese hooga Jõelähtme vallavolikogult võimaluse avaldada oma seisukohta, mis puudutab Linnamäe hüdroelektrijaama ning Wooluwabrik OÜ vee erikasutusloa pikendamise mittelubamist.

"Nimelt esitas keskkonnaamet vallale väga lühikese vastamistähtaja, mis ei arvestanud volikogu kogunemisega alles 12. septembril ning keeldus tähtaega ka pikendamast. Tänu meie korduvatele nõudmistele pikendas keskkonnaamet lõpuks valla arvamuse andmise tähtaega 16. septembrini," kirjeldas Umboja.

Jõelähtme valla arengukava kuni aastani 2025 peab oluliseks puhkealaks Linnamäe paisjärve koos ümbruskonnaga. "Vald esindab oma elanike seisukohta, mis kajastub üldplaneeringus ja maakonna teemaplaneeringus: nimelt, et Jägala jõgi, juga, paisjärv koos Linnamäega ja võimsat veemängu pakkuva hüdroelektrijaamaga moodustavad ühtse tervikliku turismi- ja puhkeala," märkis Umboja.

Linnamäele rajati hüdroelektrijaam 1924. aastal. Jaam õhiti Punaarmee poolt 1941, kuid paisjärv säilis. Jaama taastas 2002. aastal Eesti Energia sadade eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas Keskkonnaamet. Linnamäe hüdroelektrijaam suudab varustada elektriga umbes 2000 majapidamist või näiteks kriisiolukorras, kus suured süsteemid on lakanud töötamast, kasvõi ühte pealinna suurhaiglat.

Viide originaalallikale: https://www.err.ee/976816/valitsus-otsustab-kas-linnamae-pais-sailib-voi-mitte