« Tagasi

Jõelähtme vallavalitsus: Keskkonnaamet tahab hävitada Linnamäe paisjärve ükskõik mis hinnaga

Pressiteade

4. september 2019

Jõelähtme vallavalitsus: Keskkonnaamet tahab hävitada Linnamäe paisjärve ükskõik mis hinnaga

 

Jõelähtme vallavalitsus on mures Keskkonnaameti käitumise pärast, kes ei soovi kuulda ühtegi argumenti, miks on vallale oluline Linnamäe paisjärve säilitamine. Keskkonnaamet on võtnud nõuks, et Linnamäe paisjärve pais tuleb ükskõik mis hinnaga avada, et Jägala jõkke tekiks uus lõhilaste kudemiskoht.

„Oleme viimastel päevadel olnud Keskkonnaameti käitumise pärast löödud," sõnas Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja. „Keskkonnaamet võttis esimese hooga Jõelähtme vallavolikogult võimaluse üldse avaldada oma seisukoht, mis puudutab Linnamäe hüdroelektrijaama ning Wooluwabrik OÜ vee erikasutusloa pikendamise mittelubamist. Nimelt esitas Keskkonnaamet vallale väga lühikese vastamistähtaja, mis ei arvestanud volikogu kogunemisega alles 12. septembril ning keeldus tähtaega ka pikendamast. Tegemist oli Keskkonnaameti poolt haldusmenetluse aluspõhimõtete olulise rikkumisega, et ei soovita kuulata kohalike elanike arvamust küsimuses, mis otseselt mõjutab kohalikku elu. Tänu meie korduvatele nõudmistele pikendas Keskkonnaamet lõpuks valla arvamuse andmise tähtaega 16. septembrini."

„Linnamäe paisjärv on meie valla jaoks väga oluline kui piirkonna tervikväärtus," märkis Umboja. „Valla arengukava kuni aastani 2025 peab oluliseks puhkealaks Linnamäe paisjärve koos ümbruskonnaga. Vald esindab oma elanike seisukohta, mis kajastub üldplaneeringus ja maakonna teemaplaneeringus: nimelt, et Jägala jõgi, juga, paisjärv koos Linnamäega ja võimsat veemängu pakkuva hüdroelektrijaamaga moodustavad ühtse tervikliku turismi- ja puhkeala."

Umboja lisas, et Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) pais on ehitismälestis ja muinsuskaitse all. Seetõttu on Muinsuskaitseamet otse välja öelnud, et Linnamäe paisjärve likvideerimine on otseses vastuolus keeluga mälestist rikkuda ning tegevused mälestise kaitsevööndis, sealhulgas ehitamine (ehk lammutamine), peavad tagama muinsuskaitseseadusega pandud eesmärgi ehk tagama mälestise säilimise selle sobivas keskkonnas.

„Muinsuskaitse seaduse § 33 lg 1 kohustab hoiduma mälestise rikkumisest või selle ohustamisest. Tegevused mälestise kaitsevööndis peavad tagama mälestise säilimise sellel sobivas keskkonnas, sellega seotud väärtuslike elementide säilimise, senised vaated mälestisele ning mälestiselt," lausus vallavanem. „Paisu avamine ja vee erikasutusloa lõpetamine avaldab Muinsuskaitse ameti hinnangul kahjulikku mõju ettevõtluse hääbumises paisu omanikule, kuid iseäranis masendavalt mõjuks Linnamäe hüdroelektrijaama pais mälestise külastajatele (kellest vaid murdosa on harrastuskalastajad), milles vaatepilt ilma paisjärveta mõjuks ebaloomuliku ja moonutatuna."

Vallavanema sõnul on ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium seda meelt, et elektritootmine Linnamäe HEJ-is peab säilima. „Ministeerium on Keskkonnaametile avaldanud, et iga toodetav taastuvenergia kWh on oluline ja eriti hüdroenergia, mis tasakaalustab päikeseenergia tsüklilisust," lisas Umboja. „Veel juhib ministeerium tähelepanu faktile, et kuna Linnamäe HEJ on juhitav elektrivõimsus, siis panustab jaam ka Eesti energiajulgeolekusse." 

Linnamäele rajati hüdroelektrijaam 1924. aastal. Jaam õhiti Punaarmee poolt 1941, kuid paisjärv säilis. Jaama taastas 2002. aastal Eesti Energia sadade eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas Keskkonnaamet. Linnamäe hüdroelektrijaam suudab varustada elektriga umbes 2000 majapidamist või näiteks kriisiolukorras, kus suured süsteemid on lakanud töötamast, kasvõi ühte pealinna suurhaiglat.

 

Lisainformatsioon

Andrus Umboja

e-post: andrus.umboja@joelahtme.ee, tel: +372 5150 007