« Tagasi

Jõelähtme vald pöördus Vabariigi Valitsuse poole Linnamäe HEJ tuleviku küsimuses

Jõelähtme vald on keerulises olukorras, sest eri ametkondade vahel on tekkinud suured erimeelsused Linnamäe HEJ tuleviku küsimuses. Senini ei ole eri ametkonnad leidnud mõistlikku kompromissi, kuidas säilitada Linnamäe HEJ tegevus ning samal ajal leida lahendus lõheliste koelmuala suurendamiseks.

 

Segadust tekitavad rahandusministri ja keskkonnaministri seisukohad, et lõhejõe taastamiseks tuleb Linnamäe HEJ tegevus lõpetada ja pais avada või lammutada, samas on kultuuriminister valla taotlusel 17.detsembril 2016 tunnistanud Linnamäe HEJ tammi riiklikuks ehitismälestiseks ning pidanud vajalikuks selle säilitamist ja kasutamist töötavana.

 

Vald soovib, et Vabariigi Valitsus leiaks ametkondade vahel tekkinud erimeelsustele mõistliku lahenduse, kaaludes igakülgselt kõiki asjaolusid ja tähelepanuväärivaid huve, tagamaks erinevate keskkonna- ja looduskaitseliste eesmärkide ühitamise, arvestades ka inimeste elukeskkonna ja kultuurimälestise kaitse vajadust.

Lisainfo:

Andrus Umboja

5150007

 

 

Teadmiseks:

Vee-erikasutusluba Linnamäe HEJ tootmiseks kehtib kuni 2017.a. lõpuni ning ei ole teada, kas Keskkonnaamet vee-erikasutusluba pikendab või mitte. Sellise õigusliku ebakindluse, määramatuse ning vastuolude tõttu on Eesti Energia AS otsustanud taanduda Linnamäe HEJ tegevusest.

Linnamäe paisjärv on püsinud rohkem kui kolm inimpõlve. Tegemist on väljakujunenud elu- ja looduskeskkonnaga, mis omab tähtsust puhke- ja rekreatsioonipiirkonnana ning moodustab koos töötava Linnamäe HEJ-ga atraktiivse turismiobjekti.

Linnamäe HEJ tegevuse lõpetamine ja tammi lammutamine või paisu avamine tooks kaasa vallale kuuluva rajatise - Linnamäe paisjärve kadumise, millega ei ole vald nõus.

Teadaolevalt toodab Jägala jõele rajatud Linnamäe HEJ CO2 emissioonivaba taastuvenergiat, mis rahuldab vähemalt 2000 majapidamise vajaduse. Sellise koguse elektrienergia tootmiseks 50 aasta jooksul kuluks 455 tuh. tonni põlevkivi, tekiks 1505 tuh. tonni tuhka, 385 tuh. tonni CO2, 3500 tonni muid keskkonda kahjustavaid keemilisi ühendeid ning kasutataks ära 35 milj. tonni vett.