1.11.23

Elanikke: 194 (1.10.2023 aasta seisuga)

Vabaühendused: Saha küla selts MTÜ

 

AJALUGU

Saha küla on esmamainitud 1241. aastal (Saga). Saha küla on muististerikas vana asustuskeskus keskaegse kabeli ümbruses. Oma paekivist aedade ja suurte põlispuude varjus asuvate majadega on Saha  küla kui omalaadne näidis endisaegsest külaarhitektuurist.

 

VAATAMISVÄÄRSUSED

Pool kilomeetrit enne Saha küla jääb paremale poole tee-äärsele kõrgendikule Saha Püha Nikolause kabelKultuurimälestiste riiklikus registris kirjeldatakse mälestist (nr 2747) järgnevalt. "Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Kabel ehitati 15. sajandi teisel veerandil. Suurem osa ehitajatest olid Tallinna ehitusmeistrid. Kabel on lihtne ristkülikukujulise põhiplaaniga, kahevõlvikuline paekivist hoone, millel kooriruum puudub. Saha kabelit on peetud ka Pirita kloostri miniatuurvariandiks. Samuti vihjavad Pirita kloostri eeskujudele Saha kabeli tugipiilarid, mis esinevad kabeli nurkades ristpaarikutena (mitte diagonaalse üksikpiilarina nagu hilisgootikas tavaliselt), olles Eesti 15. sajandi arhitektuuri haruldane ilming. Piritale näib osutavat osaliselt restaureeritud altarilaudki, mis proportsioonidelt ning kujunduselt ei erine kloostris arvukalt esinenud kõrvalaltaritest. Saha kabel oli keskajal Jüri kiriku hooldusel, 17. sajandist kuulus Jõelähtme kiriku juurde. 

2006. aastast kuulub kabel koos kabeliaiaga munitsipaalvaldusena Jõelähtme vallale. Hoone on tühi ning avatud kõigile huvilistele – aeg-ajalt korraldatakse kabelis matusetalitusi ja viimasel ajal ka pulmi. Jõelähtme kogudus on viinud seal läbi usutalitusi, see on ka palverännakute üks peatumispunkte jne.

Ühiskondlike talgute korras on tehtud vaid elementaarseid hooldustöid. Kabeli ümbrusest on raiutud ohtlikke puid ja võsa, puhastatud samblast kabeli kivimüüre. Aastal 2001 sai alguse projekt "Teeliste kirikud", mille raames on paljud Eesti pühakojad ränduritele avatud. 2016. aastast on teeliste pühakodade objektide nimekirjas ka Saha kabel. (Allikas: Saha kabel. Ajalooline ülevaade). 

Kabeli läheduses oli mäenõlvakul 300 meetri raadiuses seitse väikeselohulist kultusekivi, kaheksas asub kabelist 400 m kirde pool põlluvahetee ääres.

Saha külas on säilinud 16 kivikalmet ja paar kalmeaset, kust mõned leiud on Ajaloomuuseumi jõudnud. Kõige esinduslikum on kuuest kivikalmest koosnev rühm, mis paikneb keset Saha lagendikku Välja talu juures karjaaias. 

Saha külas tegutseb Saha küla selts. Saha küla piimapukk, mis kohalike sõnul on seal seisnud nii kaua kui põline Saha küla elanik seda mäletab. Seda uuendati 2020. aastal, meenutamaks kunagi olnud aegu ning seal on ka koht postkastidele.

Saha küla  jääb Kultuuriloolisele Piritalt Vana-Vastseliina suunduvale palverännuteele.

 

Saha kabel, autor Laura Ruul.