31.08.14

Maardu küla on esmamainitud mainitud 1241. a. (Martaekilae), mõisa (Maarthe) 1397. a. Küla mõisastati 18. sajandi keskpaiku.

Maardu mõisahoone on ilmekas näide 18. sajandi esimese poole Põhja-Eesti mõisamajast. Mõisahoonet ümbritseb park.
Maardu mõisa taga on vaatamisväärsed iidne hiiemets ja väikeselohuline kultusekivi Hiiekivi.
Maardu linn jääb Tallinn-Narva maanteest põhja poole, Põhja-Eesti lavamaa pangaserva lähedusse. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas Maardu linnas 16 717 inimest.
1920. aastail rajati Maardust ida poole Ülgastele esimene fosforiidikaevandus. Seal asus ka esimene rikastusvabrik, mis valmis 1925. a. Maardu asulat hakati rajama koos "Eesti Fosforiidi" uue tehasega endisele Maardu mõisale kuulunud Kroodi küla maale.

Kaunis on Maardu ehk Liivakandi järv (pindala 64,9 ha, suurim sügavus 1,5 m), mis asub Maardu alevi kohal lõuna pool Peterburi maanteed.
1893. a. laskis Maardu mõisaomanik veetaseme reguleerimiseks kaevata järvest mereni kanali, mille järvepoolsesse otsa ehitati pais koos vesiväravatega. Järgmisel aastal avas keegi vesiväravad ning väljatormav veevool viis kaasa nii vesiväravad kui ka sillavahi maja, uuristades oma teel pinnasesse ligi 10 m sügavuse ja ligi 100 m laiuse jääraku, mida hiljem hakati kutsuma Kroodi oruks.

Vaatamisvärsus on Maardu mõis ja Maardu kivikalmete rühm.

Toimetaja: KALEV ALGO