Lastekaitse töö eesmärgiks on lapse heaolu tagamine, oluline on võimaldada lapsele arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

 

Abivajavast ja hädaohus olevast lapsest teatamine

 

Kes on abivajav laps?

Abivajava  lapse  puhul  ei  ole  tagatud  tema turvatunne,  areng  ja  heaolu. Lapse  abivajadus  võib  tuleneda  tema  võimalikust  väärkohtlemisest  (sh  vägivallast  ja  hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust   erivajadusest,   pere   toimetulekuraskustest jne.

Lastekaitseseaduse kohaselt on abivajavast lapsest kohustus teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest viivitamata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefoni numbril 116 111.

 

Millistel juhtudel pöörduda lasteabitelefonile?

o Laste ja noorte omavahelised konfliktid ning probleemid koolis, kodus, huviringides;

o laste ja lapsevanemate vahelised konfliktid ja tülid;

o kiusamine kodus, koolis, huviringides/trennides ja internetis;

o lapsekasvatamise küsimused;

o lapse hooldusõiguse küsimused lahku läinud lapsevanemate puhul;

o hooletusse jäetud laps;

o telefonikõned, mis on seotud enesevigastamise või enesetapuga;

o telefonikõned, kus laps on tarvitanud alkoholi/narkootikume või teeb seda keegi, keda ta teab;

o küsimused laste interneti kasutamise teemadel;

o füüsiliselt, emotsionaalselt või seksuaalselt väärkoheldud lapse puhul

(Lisainfo: www.lasteabi.ee)

 

Kes on hädaohus olev laps?

Hädaohus  oleva  lapse  puhul  vajab  kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste     tegevusest     kui     ka     lapse     enda käitumisest. Hädaohu  korral  on  lapse  abivajadus  niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatutsekkumist, et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib  olla  vajalik  lapse  kiire  toimetamine  turvalistesse tingimustesse. Kui lapse on hädaohtu seadnud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole võimalik ohtutõrjuda, võib    olla    põhjendatud    lapse    eraldamine perekonnast. Lapse vastu suunatud süüteo toimepanemise kahtlus (sh füüsiline või seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine;  jne)  on  kriminaal-  või  väärteomenetluse algatamise aluseks.

 

Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide kaitsmine

 

Kõik lapsesse puutuvad vaidlused lahendatakse lapse elukohajärgse eestkosteasutuse poolt. Juhul kui vanem seab ohtu oma lapse elu ja tervise, on eestkosteasutusel seadusest tulenev kohustus ja õigus korraldada lapse edasine elu lähtuvalt lapse huvidest. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide esindajaks kõigis lapsesse puutuvates küsimustes on eestkosteasutus, juhul kui lapsele ei ole määratud eestkostjat (täidab lapsevanema ülesandeid).

 

Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine

 

Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapsesse puutuvates vaidlustes. Arvamuse kujundamiseks toimub Lapse heaolu hindamine, vestlused lapse, vanemate ning teiste lähedaste isikutega. Kogutakse informatsiooni teistelt spetsialistidelt ning ametiasutustest. Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapse varaga seotud menetlustega. Arvamuse koostamisel lähtutakse lapse huvidest, arvestades alates 10 aastase lapse soovi ning noorema lapse soovi sõltuvalt tema arengutasemest.

Lapsest lahus elaval vanemal on lapsega suhtlemise korra kokkuleppimiseks võimalus pöörduda lahenduse leidmiseks esmalt eestkosteasutuse poole.