31.08.14
Kostiranna küla asub Jõelähtme valla loodeosas, põhjast piirneb Ihasalu lahega, jäädes Koljuotsa ja Piganeeme vahelisele alale, läänest ja lõunast Ülgase külaga, idast Manniva külaga ning kagust Rebala külaga. Pindala 190 ha. Külaelanike arv on 2012.aasta seisuga 32.
Kaugused: Tallinna kesklinnast 25 km, Maardu linnast 5 km. Jõelähtme valla administratiivkeskusest 8 km ja Kostivere alevikust 12 km. Lähim esmane infrastruktuur asub Maardu linnas.
Kostiranna küla territooriumile jääb osaliselt Ülgase looduskaitseala – Ülgase pank, mille kõrgemat tipp on tuntud Hõbemäena. Maastik on astanguline ja klindiservaga. Vaatamisväärsuseks on endise fosforiidivabriku varemed ning kaevanduskäigud, kus talvituvad nahkhiired.
 
Kostiranna nimi on tulnud Kostivere rannast. Sõnal kost:kosti on mitmeid tähendusi, neist enamik seotud külas ehk kostil käimisega, kostitamisega.
 
Kaudselt võib Kostiranna küla esmamainimiseks pidada aastat 1424, kui osa Kostiverest läks Pirita kloostri omandisse, sõlmitud lepingu järgi ka kalastuskohad, mis arvatavasti asusid rannal.
1637. aastast on teada Eestimaa pastorite koostatud talupoegade nimekirjad, kus on mainitud nelja Kostivere rannatalupoega. 1657. a on mainitud juba Kostivere randa ja Knuudi talu. Järgnevad kindlad andmed on aastast 1688, mil koostati suur Rootsi kataster. Toonasel kaardil on Kostivere mõisa lahustükk Kostiranna küla, kus on kuus rannatalupoega.
Esimene täielik ülevaade Kostivere ranna elanikest pärineb 1716. aastast. Siis oli külas kaks talukohta ja neli vabadiku pere. Kokku oli Kostirannas elanikke 33.
Elanike arvu rekordiks võib pidada Kostirannas 20. sajandi algust, kus algne elanike arv oli kasvanud viiekordseks (≈ 165 elanikku).
Toimetaja: KALEV ALGO