13.02.14

Keskkonnamõju hindamine (KMH) on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel teostatav avalik protsess kavandatava tegevusega kaasneda võivate keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ja minimeerimiseks. KMH ülesandeks on anda põhjendatud soovitused parima ja säästlikuma variandi valikuks ja elluviimiseks nii, et tegevusest tulenevad hüved ja mõjud keskkonnale oleksid tasakaalus. KMH loob kõigile protsessi osapooltele eeldused olla teadlik tegevusega kaasnevatest mõjudest.

Keskkonnamõju hindamine (KMH) on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa.

KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

 KMH tuleb alati teha Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral.

KMH algatamise vajadust tuleb alati kaaluda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2  ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu"nimetatud tegevuste korral.

KMH algatamise vajaduse kaalumisel peab võtma arvesse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3  nimetatud kriteeriume.

 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine võimaldab hilisemaid probleeme ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil. 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus. Selleks võib olla üleriigiline-, maakonna- ning üld- või detailplaneering, aga ka arengukava, programm või strateegia.

KSH selgitab, kirjeldab ja hindab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. 

Keskkonda mõistetakse KSH puhul laiemalt kui ainult looduskeskkond, st mõju hinnatakse loodus-sotsiaal-majandus- jakultuurilise keskkonna­aspektide seisukohast.

Toimetaja: KALEV ALGO