31.08.14
Jägala küla asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas, Jägala jõe ja Piibe maantee ääres. Hõlmab ka endise Tammiku küla ja seal asuva Jägala metskonna keskuse. 2012. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 136 elanikku.

Esmakordselt on Jägalat mainitud 1241 (Jakawoldal), mõis (Jaggowall) oli olemas juba aastal 1424. Aastaks 1565 oli küla juba täiesti mõisastatud.

Eesti suuremaid linnuseid - Jägala (õuepindala 2,7 ha) - asub jõe paremal kaldal umbes 1 km mererannast. Kaevatud 1920. a. (A. Spreckelsen) ja 1923. a. (A. M. Tallgren). On olnud meie ajaarvamise eelse III aastatuhande teisel poolel neoliitiliste kalastajate-küttide asulakoht.  Linnusena kasutati kohta arvatavasti I aastatuhande algussajandeil. Jägalast on leitud ka seni Eesti alal ainus pronksist sõrmiksõlg, toodud siia tõenäoliselt Dnepri veeteed kaudu antide juurest 6. sajandil.

Tammikul töötas aastail 1909 - 1971 Põhja Paberi- ja Tselluloosivabriku rajatud puupapivabrik.

Eesti vabariigi ajal oli Jägalas Eesti relvajõudude Jägala laager, mis muudeti saksa okupatsiooni ajal Kalevi-Liiva koonduslaagriks. Kalevi-Liiva on paikkond Kaberla - Kaberneeme maantee lähedal, tuntud ka Pikanõmme luiteseljandikuna (27 m). Septembrist 1942 hilissuveni 1943 hukkasid saksa fashistid ja nende käsilased Kalevi-Liival (tollal Jägala polügooni kuuluv suletud ala) ligi 6000 NSV Liidu, Poola, Austria, Prantsusmaa jmt. riigi kodanikku. 1961. a. avati siin mälestussammas.
Toimetaja: KALEV ALGO